Etruski kunst

Umbes alates 8. sajandist eKr. elasid Itaalias Roomast põhja poole jäävatel aladel etruskid. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased pühkisid 4. sajandil eKr. maa pealt täielikult nende linnad. Puutumata jäeti "surnute linnad" - kalmistud, mis mõnikord ületasid suuruselt elavate linnu.

                                         


Etruskitel oli tähtis surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nende surma ja surnuid kujutav kunst on täis elu ja helget rõõmu.
                                  


Hauakambrite seinamaalidel näidati elu kaunemaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi ja ajaveetmisi pereringis.

                                                 

                              

Terrakotat on kasutatud läbi ajaloo skulptuuride ja keraamiliste esemete valmistamiseks. Algselt kuivatati savi päikese käes. Hiljem asetati savi kuumadele sütele kõvenema. Viimaks jõuti aga niivõrd kaugele, et õpiti valmistama savipõletusahjusid ja sellest ajast alates on savipõletustehnika püsinud peaaegu muutumatul kujul tänapäevani.
Põletatud savist kirstud, kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või einestamas. Antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas lamavas asendis.

       

                          


Kapitooliumi emahunt

Etruskid olid osavad pronksivalajad. Väidetavalt on Emahunt loodud etruski skulptori Vulca poolt 5. sajandil eKr. Skulptuuril on kujutatud emahunti, kes imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. 

                                 

Huvitav: http://www.horisont.ee/node/858
             http://elu24.postimees.ee/19879/rooma-kuulsa-emahundi-kuju-parineb-13-sajandist



LINNAD JA TEMPLID

Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad.
Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ja isegi veejuhtmeid e. akvedukte, mida mööda voolas puhas vesi linna.

Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust.
Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel.
Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele - poodiumile.
Lihtsat ehitist kaunistasid arvukad keraamilised kaunistused.
Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende  nekropolid - surnute linnad e. kollektiivsed matmispaigad.
Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. 
Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivistsarkofaagides, millel oli lahkunu ja tema abikaasa figuuri kujutis pooleldi lamavas asendis.
Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui kreeka kunstis.
                                                       

KIMÄÄR

Kimäär on tuld purskav lõvi peaga koletis, kelle seljast ulatub välja kitse pea ja sabaks on madu.

                               




(ALLIKAD: http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html, minu vihiku konspekt)

Vana-Kreeka kunst

Arhailine ehk vana aeg - u. 600-480 e.m.a.
Klassikaline ehk õitseaeg - u. 480-323 e.m.a.
Hellenistlik ehk hilijne - lõppes 30 p.m.a.


Mütoloogia

Polüteistlik - jumalaid väga palju (jumalikku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid Olümpose mäel). Jumalate jaoks peeti pidusid, ehitati templeid ja skulptuuris kujutati enamasti jumalaid. 

Antromorfsed ehk inimesekujulised ja inimliku iseloomuga jumalad.

Olümpiamängud

Esimesed teadaolevad mängud toimusid aastal 776 e.m.a. 
SPORDIALAD: maadlus, rusikavõitlus, pikamaajooks, hobuste võidusõit, viievõistlus (staadionijooks, kettaheide, odavise, kaugushüpe, maadlus).

Filosoofia

SOKRATES- (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidlustes või vestlustes, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid.

PLATON- (umbes 427 eKr Ateena – umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

ARISTOTELES- (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.

Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias.

HIPPOKRATES- (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja.Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid, mida kasutati veel sajandeid pärast tema surma. Samuti tõi ta arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted.

SOPHOKLES- (497/496 eKr Kolonos - 406/405 eKr Ateena) oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke.Sophokles on tuntud oma tragöödiate poolest. Ta on üks kolmest vanakreeka tragöödiakirjanikust, kelle teoseid on tänapäevani säilinud.



Tempel

Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse - linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus) astmeliselt tõusvatele alustele. Enimlevinud ehitusmaterjaliks oli marmor. Kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. 
Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Ohverdused jumalatele viidi läbi templi ees asuva altari juures.
Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.
Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus.
Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride  ja reljeefidega.
Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse  friisiksiks.
Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega.
Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail, mis jaguneb järgmiselt: 
baas e. alumine osa
tüves e. keskmine osa
kapiteel e. ülemine osa.  
Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. 

DOORIA - Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. (Kõige vanem stiil)




JOONIA - Sammas on saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. (Hilisem stiil)




KORINTOS - Kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas taimemotiivid. (Hiliseim stiil)







Ateena Akropol

Ateena Akropol on loodud 5.saj e.m.a . Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed.

Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks. Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit.

Akropoli tähtsaim ehitis on Parthenoni tempel

Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447–438 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi.

Parthenon (παρθενών) tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale.

Halikarnassose mausoleum

Halikarnassose mausoleum on üks seitsmest maailmaimest. Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tänapäeval Bodrum Türgis) ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr. Maksimaalselt võis olaa selle ehitise suuruseks 66 × 77 × 30 meetrit. Alusel seisis 36-st sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Mütoloogias on kirjutatud nii: Mausolos abiellus oma õe Artemisiaga. Kui ta suri, siis tema naine lasi suurest armastusest oma mehe vastu lõpuni ehitada mausoleumi, mille oli ta mees alustanud. 

...Artemisia armastus oma mehe Mausolose vastu oli suurem
kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest.

Aulus Gellius

Skulptuur ja maalikunst

- Vana-Kreeka skulptuure originaalis praktiliselt säilinud ei ole.
- paljude kujude ja autorite kohta on info saadud tekstide kaudu.
- nii originaalide kui koopiate materjaliks on põhiliselt marmor ja pronks, mõningate kujude juures on kasutatud silmadeks kalliskive ja nende sees puitkarkasse.
- skulptuurid ei olnud valged vaid erksate värvidega värvitud.
- maalikunstist seina- ja tahvelmaale praktiliselt säilinud ei ole, kõgest mõned üksikud hauakambrite ja templijäänuste seintelt leitud näited.


KOUROS - alasti noormehe figuur, eeskuju Egiptusest, sirge ja jäik, üks jalg ees, skemaatiline ja üldistatud, tardunud. Eest vaatamiseks.

KORE - riietatud naisfiguur, seisab sirgelt, kohmakad, jäiga näoilmega. Eest vaatamiseks.

(ALLIKAD: http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst, http://kunstiabi.weebly.com/templid.html, http://miksike.ee/docs/referaadid2005/kunstiajalugu_triin.htm, https://et.wikipedia.org/wiki/Halikarnassose_mausoleum, http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/2maaime/halikarnassos.htm, minu konspekt vihikus)