neljapäev, 25. veebruar 2016

Etruski kunst

Umbes alates 8. sajandist eKr. elasid Itaalias Roomast põhja poole jäävatel aladel etruskid. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased pühkisid 4. sajandil eKr. maa pealt täielikult nende linnad. Puutumata jäeti "surnute linnad" - kalmistud, mis mõnikord ületasid suuruselt elavate linnu.

                                         


Etruskitel oli tähtis surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nende surma ja surnuid kujutav kunst on täis elu ja helget rõõmu.
                                  


Hauakambrite seinamaalidel näidati elu kaunemaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi ja ajaveetmisi pereringis.

                                                 

                              

Terrakotat on kasutatud läbi ajaloo skulptuuride ja keraamiliste esemete valmistamiseks. Algselt kuivatati savi päikese käes. Hiljem asetati savi kuumadele sütele kõvenema. Viimaks jõuti aga niivõrd kaugele, et õpiti valmistama savipõletusahjusid ja sellest ajast alates on savipõletustehnika püsinud peaaegu muutumatul kujul tänapäevani.
Põletatud savist kirstud, kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või einestamas. Antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas lamavas asendis.



       

                          


Kapitooliumi emahunt

Etruskid olid osavad pronksivalajad. Väidetavalt on Emahunt loodud etruski skulptori Vulca poolt 5. sajandil eKr. Skulptuuril on kujutatud emahunti, kes imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. 

                                 

Huvitav: http://www.horisont.ee/node/858
             http://elu24.postimees.ee/19879/rooma-kuulsa-emahundi-kuju-parineb-13-sajandist



LINNAD JA TEMPLID

Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad.
Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ja isegi veejuhtmeid e. akvedukte, mida mööda voolas puhas vesi linna.


Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust.
Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel.
Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele - poodiumile.
Lihtsat ehitist kaunistasid arvukad keraamilised kaunistused.

Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende  nekropolid - surnute linnad e. kollektiivsed matmispaigad.
Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. 
Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivistsarkofaagides, millel oli lahkunu ja tema abikaasa figuuri kujutis pooleldi lamavas asendis.

Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui kreeka kunstis.
                                                       

KIMÄÄR

Kimäär on tuld purskav lõvi peaga koletis, kelle seljast ulatub välja kitse pea ja sabaks on madu.

                               




(ALLIKAD: http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html, minu vihiku konspekt)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar