KIVIAJA KUNST

a) vanem kiviaeg e. paleoliitikum (2 mlj. - 150 000 a. tagasi)

b) keskmine kiviaeg e. mesoliitikum

c) noorem kiviaeg e. neoliitikum (40 000 - 8000 a. eKr.)

Piltide maalimine sai võimalikuks tänu transiseanssidele. Kujutati 2D pilti. Kujutised on vahe-etapp inimeste ja vaimude maailma vahel toimuvas suhtluses. 

Koopa- ja kaljumaalide tehnika oli mitmekesine. Kivisse kraabitud piirjooned, mis olid mõnikord täidetud värvainega (kontuur). Pehmele seinale joonistati pulga või sõrmega. Värve saadi peeneks hõõrutud minetaalidest - eri tooni muldadest, mis segati vees või rasvas. 

Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Kujutava kunsti puhang leidis aset vanema kiviaja lõpus, enne seda oli pigem dekoratiivkunst. 

Alates umbes 6. aastatuhandest on noorema kiviaja mälestisi leida üle kogu Põhja-Euroopa, enamasti on need kõiksugu geomeetrilised kujundid kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi.

Altamira koobas (Hispaania) - avastati 1879. aastal. Laes asub 25 loomakujutist: piisonid, 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt.

Lascaux' koobas (Prantsusmaa) - avastati 1940. aastal. Kujutati metshobuseid, ürgveiseid, hirvesid, kaljukitsi, lõvisid jm loomi. Ligikaudu 800 maalingut.

Chauvet' koobas (Lõuna-Prantsusmaa) - leiti 1994. aastal. Koopas on enam kui 8500 ruutmeeril üle tuhande maalingu, millel on kujutatud inimkäsi ja kümneid loomi. Koobas ei olnud inimeste eluasemeks, vaid seal viidi läbi šamanistlikke rituaale.

Kapova koobas (Baškiir) - avastati 1959. aastal ning teine (noorem) osa koopast alles 1964. aastal. Koobas on hiiglaslike mõõtmetega (sissepääsu kõrgus 20 m ja laius 40 m). Maalinguid leidub kolmekordse koopa kahel korrusel. Esemeleidude seas oli paleoliitilisi kivitööriistu, algeline savilamp, kivikauss, seinast pudenenud maalingujäänustega kivi, rohkesti puusöetükikesi ja ookrit. 

Keskmisest kiviajast - 8. ja 7. aastatuhandest - on pärit kompositsioonid inimestest, loomad jäävad sel ajal vaikselt tagaplaanile. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomade "tagaplaan" on Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljumaalidel.

Nooremal kiviajal realistlikud kujutised peaaegu kadusid. Peamiseks alualaks muutusid põlluharimine ja loomakasvatus. Toimus nö neoliitiline revolutsioon. Tekkisid külakogukonnad, hakati elama majades, mis paiknesid põllu lähedal. Mitmekesistus käsitöö. Tööriistad oli endiselt kivist. Keraamika, kangakudumine, lihvitud tööriistad, algeline matemaatika, meditsiin.

Laussel'i Veenus (20 000 - 18 000 a. e.Kr.) leitud 1911 Lascaux' lähedalt. Kõrgus 43 cm, käes hirvesarv. 

Keraamika sünd

Keraamikaks nimetatakse savist käsitsi või tööstuslikult vormitud esemeid, mis on järgnevalt põletatud kõrgetel temperatuuridel.Hakatakse valmistama savinõusid, mida sageli kaunistati geomeetrilise ornamendiga. Inimene hakkas savikujukesi ja nõusid valmistama samal ajal tule kasutuselevõtmisega. Vanimad keraamika esemed on leitud umbes 32 000 aastat tagasi Tšehhimaalt. Keraamiliste mahutite vanuseks on aga 12 000 aastat. Eesti aladelt on leitud vanim keraamika umbes 5000 a. e.Kr. 

Muinasaja keraamika on värvuselt kas must või kollakas-punakas. Pottide värvitoon sõltub valmistamiseks kasutatud savi koostisest ning keraamika põletusviisist. Vanimad keraamilised esemed on põletatu arvatavalt lahtistes lõketes, hiljem hakati selleks kasutama ka maasse süvendatud auke, mida võib lugeda ahjude eelkäijaks. Muinasaja keraamika on põletatud madalatel temperatuuridel, jäädes enamasti alla 700°C. Kuna sellistel temperatuuridel põletatud nõud jäävad enamasti poorseks ning ei ole seetõttu kuigi vettpidavad, on vahel tarbenõude pinda silutud, et muuta teda vähem vedelikku läbilaskvaks. Dekoreerima hakati savinõusid erinevate värvidega teadaolevalt esmakordselt Pärsias ja Mesopotaamias 6000 aastat eKr. Esimesed maalingud tehti punase ookriga, hiljem võeti kasutusele ka teisi looduslikke pigmente.

Esimesed arhitektuurialged

Neoliitikumis ja pronksiajal kohtume esimeste arhittektuuri algetega, nn megaliitehitistega (usulised monumendid). Nendeks on menhir ja algeline haudehitis dolmen.

MENHIR - inimese püstitaud sambataoline tahumata või vähe tahutud kivirahn. Neid võib leida üksikute monoliitidena, aga ka osana sarnaste kivirahnude grupist. Menhireid on erinevas suuruses, kuju on enamasti neljakandiline ja tipust kitsenev.

DOLMEN - on kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat. Dolmenisse maeti inimesi.

KROMLEHH - koosneb mitmest või ühest suurte püstkivide ringist, millele võib olla paari kaupa kolmas plokk peale tõstetud ja mille keskel asub mõnikord dolmen või menhir. Rajatised on tõenäoliselt seotud päikesekultusega. Kõige paremini on säilinud Stonehenge'i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all. Stonehenge ehitati umbes aastatel 2500-1500 eKr.

(ALLIKAD: http://maailm.postimees.ee/2836147/galerii-chauvet-koobas-kanti-unesco-maailmaparandi-nimekirja, https://et.wikipedia.org/wiki/Kunstiajalugu#Esiaja_kunst, http://static1.album.ee/files/772/95/orig_19323897_2qR9.jpg, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/chauvet’_koobas, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kapova_koobas, http://www.folklore.ee/tagused/nr17/p04.pdf, http://www.slideshare.net/kadriart/keraamika-ajalugu, http://monikav.webs.com/ajalugu.htm, https://et.wikipedia.org/wiki/Kromlehh, minu konspektivihik)