Kreeta-Mükeene kunst

Ehk Egeuse kunst

Egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel e.Kr. välja Egeuse kultuur. Selle keskkohtadeks olid Kreeta saar ja mõned alad Kreeka mandril. Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000-1250 a e.Kr. 

Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse:

• Varane ajastu – kõrgkultuuri ette valmistav, u. 3.-2. a. tuh eKr
• Keskmine ajastu – tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr. Umbes 1600.a eKr toimus Thera saarel vulkaanipurse, mille tuhk muuti Kreeta põllud kõlbmatuks ning Kreeta käis alla

• Hiline ajastu – keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr

Kreeta kunsti põhilisteks omadusteks on elurõõm, muretu kergus, kiidulaul meelelisele ilule ja kogu loodusele. 
Kreeta ehituskunsti tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid
Knossos
Phaistos
Hagia Triada

Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel oli peamiselt laoruumid,teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eritasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid,osa ruume sai valgust galeriidest, terrasitelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad.Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased,allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. 

Losside ümbruses asusid linnad (asulad), mis sageli olid omavahel kokku kasvanud.
-          Keeruka põhiplaaniga lossid (labürintide temaatika kreeka müütides) olid ehitatud ümber keskse väljaku.
-          Lossid olid olulised majanduskeskused, kus asusid laoruumid ja käsitöökojad.
-          Losse olid kasutusel ka tõenäoliselt usukeskuste ja kultusepaikadena, sest templeid väljaspool losse pole leitud.
-          Tõenäoliselt olid lossid ka valitseja elupaigaks, kus valitsesid arvatavasti preester-kuningad.

Suurim loss Knossos koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse ja isegi vannitube. Vannitubade seinu katavad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, loss on mitmekorruseline. Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli sisse lae avauste kaudu. Sambad jämenevad ülaosas.

Phaistose ketas on põletatud savist ketas. See pärineb tõenäoliselt umbes 1700. aastast e.m.a.

Ketta läbimõõt on umbes 16 cm ja paksus 1 cm. Ketas asub Heraklioni arheoloogiamuuseumis. Enamik arheolooge peab ketast ehtsaks, kuid on arvatud ka, et tegu on võltsinguga. Ehtsust aitavad kinnitada Pernieri kaevamisaruanded ja ka hiljem leitud Arkalochori kirves, millel on sarnased, kuid mitte identsed märgid.

Kettal on mõlemal pool kokku 241 märki, mis kulgevad spiraalselt kellaosuti suunas ketta keskmeni ja on püstjoontega grupeeritud 2–7-märgilisteks rühmadeks, nn sõnadeks. Neid "sõnu" on kokku 61. Märgid on templitega savisse pressitud.

Kettal olev kiri dešifreeriti 2014. aastal. Eri märke on 45, millest kõige sagedasem on 19 korda esinev sulgedega peakattega profiilis pea kujutis. Varem arvati, et tegemist on silpkirjaga.

Kettal olevat tuleb lugeda spiraalselt väljapoolt sissepoole. Teadlased kasutasid Phaistose kettal kirjapandu lahtimuukimise abivahenditena nii Kreeka Minose tsivilisatsiooni tähestikku, Minose lineaarkirja A kui ka Mükeene lineaarkirja B. Nende abil suudeti dešifreerida kolm võtmesõna: IQEKURJA, mis tähendab «rase naine» või «jumalanna», IQE, mis tähendab «ema» või «jumalanna» (see sõna esineb kettal korduvalt) ning IQEPAJE või IQE-PHAE, mis tähendab «särav naine» või «jumalanna». Kettal on Minose jumalannale suunatud palve.

• Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd
• Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud: Kreeta saarel valmistatud savinõud on kaunistatud kirevate maalingutega, millel võib näha ka mereelukaid ja loodust
• Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks:

varasem – Kamares-keraamika
hilisem – paleekeraamika

• Nende peamiseks erinevuseks on nõude paksus
• Kamares-keraamika on väga ebapraktiline – seinad on väga õhukesed
• Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad
• Kaunistused on ühesugused, paleekeraamikal on veidi rohkem üldistatud kaunistused

    

ALLIKAD: (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/egeuse-kunst.html, http://www.slideshare.net/RiinaMerevali/egeuse-kreeta-mkeenekunst, https://et.wikipedia.org/wiki/Phaistose_ketas, http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/1egeuse_kultuur.htm, http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Mkeene.pdf)