Vana-Vene kunst

• Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni.

(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/3vana_vene_kunst.htm)

Vana-Bene kunstis võib eraldada järgmisi perioode

1.  Kiievi-Venemaa õitseaeg (9.-12. saj. algus)
2.  Feodaalse küllastuse aeg (12.-13. saj.)
3.  Võitlus tatari-mongoli ikkega ja vürstiriikide ühinemine  (minu konspekt)

10. sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga - tänu sellele elas Bütsantsi kunst edasi Vana-Vene kunstis. (minu konspekt)

• Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. 
• Kuni 17. sajandi lõpuni säilitas vanavene kunst iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. 
• Idaslaavlaste naabruses asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik ning sellega tekkis idaslaavi hõimudel kaubanduslikke, kultuurilisi, aga tihti ka sõjalisi kokkupuuteid. 
• Slaavlaste läbikäimine Bütsantsiga kiirendas neil riigi tekkimist. 
• Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast, kus levis Roomast lähtuv katoliiklus. 
• Vanavene kunsti võib pidada kunsti Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks.

10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2).
Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut.

(http://karinakunstiajalugu.weebly.com/vanavene-kunst.html)

ARHITEKTUUR JA KIRIKUD

Algselt oli vanavene kirikutel 5 löövi, mille iga otsas apsiid. Välisilmes domineerisid kuplid, mida oli palju.

• Sofia katedraal Kiievis:

Jaroslav Targa tellimisel valminud Kiievi Sofia katedraali "südamik" meenutab kreeka risti. Algselt oli kirikul viis lühikest löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga. Kiriku põhiplaan lähenes sel ajal ruudule. Hiljem ehitati nii põhja- kui ka lõunaküljele juurde kaks löövi, nii et kiriku läbimõõt põhja- ja lõuna suunas on suurem kui lääne-ida suudas. Idaseinas on kokku tervelt üheksa psiidi. Kiriku välisilmes domineerivad kuplitega tornid. 

(http://eflynearthistory.blogspot.com.ee/2013/11/vanavene-kunst.html)

Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 1193-1197

Vladimiris , Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas.

(http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/vanavene-kunst.html)

MAAL JA IKOON

Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri , seda vaimustavam oli aga maal . Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. 

Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15. saj. algus. (http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst)

Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. U.1405. Detail.

Suurimad ikooni- ja seinamaalijad olid Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane (u. 1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430). 
Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega.
 Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. 
Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel. Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18. sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I “raius akna Euroopasse”.

(http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst)

Bütsantsi kunst  6.-15. saj

• Rooma riik jagunes aastal 395 kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks. Ida-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, hakati selle kreekakeelse nime Byzantion järgi Bütsantsiks kutsuma.
• Bütsantsi kunst on sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist.
• Bütsantsi kunsti meistrid said innustust antiiksete kunstiteoste harmooniast ja idamaisest toredusest, mis omavahel suurejooneliselt ühendati.
• Kunsti õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (527-565).
• Armastati kupleid    
• Puudus skulptuur 

(minu konspekt, https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants#Kunst)

 

Apostlite kirik 

Apostlite kirik oli Ida-Rooma riigi pealinnas Konstantinoopolis paiknev õigeusu kirik. Sinna maeti keiser Constantinus Suur ja mitmed teised Rooma keisrid.

Paljud kirikud oli tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmest ühekaugusel.

Hagia Sophia katedraal - on endine ortodoksne basiilika, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja nüüdne muuseum (alates 1935) İstanbulis (tolleaegses Konstantinoopolis). See on bütsantsi arhitektuuri üks kuulsamaid mälestusmärke. See ehitati aastail 532–537. (https://et.wikipedia.org/wiki/Hagia_Sophia)

Hagia Sophia katedraal

Hagia Sophia katedraali seest

Bütsantsi arhitektuuris kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist ja muust. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega. Rooma halbade tavade eeskujul jätkati mitmesuguste vanade antiikehitiste rüüstamist, et omale sobivat materjali hankida.

Bütsantsi elevandiluust diptühhon (6. sajand)

Bütsantsi kunstis laialdaselt levinud seinamosaiigid olid marmorist seinte täiendamiseks ja pärines otseselt Rooma kunstist. Justinianuse valitsemisperioodil valmisid kõige ilmekamad mosaiigid Ravenna kirikute siseseintel. Mosaiigikunsti leviku haripunkt saabus koos riigi sõjalise edu ja majandusliku tõusuga 10. ja 12. sajandi vahel. Sellel perioodil olid pea kõik tähtsamad pühakojad ja ilmalikud ehitised kaunistatud rikkalikult seinamosaiikidega. (https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants#Kunst)

mosaiik Hagia Sophia katedraalis

Alates 13. sajandist hakkas seinamosaiigi osakaal langema ja kirikute valdavaks kaunistusteks said freskod. Maalingud arenesid aegamööda jõudsalt ning võtsid enda alla pindu põrandast kuni laeni. Kirikutesse maaliti suuri pildiseeriad, millel kujutati evangeeliumisündmusi. Freskod polnud siis enam liturgia täiendused ning üksikute pühade inimeste asemel maaliti terveid rahvahulki. (https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants#Kunst)

MAALIKUNST

Muude Bütsantsi olulisemate kunstiliikide hulka kuulusid muuhulgas portreed, käsikirjade illustratsioonid (eelkõige piltidega pühakirjad), erinevates tehnikates ja eri materjalidest valmistatud mitmesugused luksus- ja tarbeesemed (näiteks ikoonid, kuld- ja hõbeehted, elevandiluust nikerdised, metallitööd, liturgilised riistad ja emailtooted).

–Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud

–Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad

–Riided on toretsevad – kehavorme ei näidata

–Näod väiksed, suured silmad – võimukad

–Figuurid on tihedas reas üksteise kõrval – nagu hõljuksid maapinna kohal või tühjuses, ei

ole ruumilised

–Ei taotletata tegelikkust – kalliskivid on lihtsalt kaunistuseks

(minu konspekt)

Vladimiri Jumalaema ikoon, u 1131

---

Bütsantsi ajastul on tehtud poolfiguur portree Jumalaema ikoon(u 1131). Ikooni on ettevaatlikult puhastatud, kuid pisut on alles ka algupärast värvi- ent mitte Jumalaema ja Jeesuselapse nägudel. Peaaegu kõik varajased ikoonid on korduvalt üle maalitud. See ikoon oli kaetud hõbedast plaadiga ehk oklaadiga. Ülejäänud (avatud) osa ikoonist oli niivõrd kahjustunud, et seda taastada on võimatu. Vladimiri Jumalaema on üks Venemaale sattunud ikoonidest, millest seal ka eeskuju võeti. (http://annijajaanika.weebly.com/portreed.html)

          

Varakristlik kunst  1.-6. sajand

• Ristiusk tekkis Rooma riigi äärealadel 1. sajandil
• levis esialgu orjade seas
• Jaotatakse kaheks perioodiks:

·     1-3 saj. – Kristlus oli põlu all, kristlasi hävitati ja kiusati, seetõttu ei saanud teha ka suuri ehitisi. Kohtumispaikadena kasutati katakombe – vanu linnade all asuvaid matusepaiku. Et kohtumispaik oleks äratuntav, maaliti seinadele märke ning kasutati sümboleid, millest ainult kristlased aru said. Skulptuurid olid lähedased antiikskulptuurile. Hiljem, kui kristlus hakkas levima ka ülikute hulgas, hakati kogunema ka nende aatrium-tüüpi majades. Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puidust või elevandiluust nikerdatud kaaned.

·     4-6 saj. – Aastal 313 kuulutati kristlus ametlikuks, kuid inimese ja jumala vahele tekkis vaheaste (preestrite jne näol).  Inimene pidi nüüd alluma lisaks jumalale ka vahekihtidele, võimu teostamiseks kasutati religiooni.

Alguse sai kirikuarhitektuur ehk sakraalarhitektuur. Esimesed kirikud: Püha Peetri kirik (seal asub ka esimese paavsti haud),Santa Maria Maggiore (Roomas) – üks paremini säilinuid.

Basiilika domineerivaks detailiks olid sambad, iseloomulik akenderida kesklöövil. Sisekujunduses seinamaalid ja mosaiigid. Kasutati palju sümboolikat. Mosaiikides hakati kasutama klaasi, eelistati kollast, helesinist ja rohelist. Figuurid olid lihtsustatud ja kindlasti riietega. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)

basiilika


basiilika põhiplaan


Püha Peetruse basiilika

Kirikute ehituses võeti eeskujuks rooma ehituses levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis oli paigutatud suunaga läänest itta. 

Sissekäik asus kiriku läänepoolses otsas, altar aga idas. 

Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks nn lööviks. 

Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning selle ülaosa müüridesse jäeti aknad. 

Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi kõige olulisemaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Sageli oli kiriku idapoolses otsas veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. 

Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle tähe püstkriipsu nim pikihooneks ning ülemist põikkriipsu põikhooneks. 

Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline nišš altari paigutamiseks – nn. apsiid. Lagi oli lame ja puidust või puudus üldse, nii et kirikust võis otsa näha katusesarikaid. 

Lihtsa kiriku sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. 

Inimesed nendel piltidel olid pühalikud ja tõsised. Pilt pidi olema vahend jumala austamiseks.
(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2008/etruski_kunst_kristiklopets.htm, http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)

Samson Routing the Philistines
4.sajand p.Kr.

SKULPTUUR 

Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. 
Ümarskulptuuri näiteid on üksikuid. Skupltuur oli omane vanale usule, mille moodi ei tahetud olla. Arvati, et kolmemõõtmelised kujud võivad ellu ärgata.

(http://www.meela.ee/triintisler/varakristlik-kunst/)

DIPTÜHHON

Diptühhon ehk kaksikteos on kaheosaline teos ja võib tähendada:

• antiikaja kirjutustahvlit
• vana ristiusukiriku liikmenimekirja
• keskaja kirikumaali

(https://et.wikipedia.org/wiki/Dipt%C3%BChhon)

Justinianus I konsulaardiptühhon aastast 521


TRIPTÜHHON

Triptühhon ehk kolmikteos on kolmeosaline kunstiteos, näiteks altar või maal, mis on valmistatud kolmes osas. Triptühhonisse kuuluvad teose osad moodustavad terviku, neid ei tohi üksteisest eraldada ja neid eksponeeritakse üksteise kõrval autori poolt määratud järjestuses. (https://et.wikipedia.org/wiki/Tript%C3%BChhon)

Vana-Rooma kunst

III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Rooma ühendas kogu antiikmaailma oma võimu alla. Roomlased olid peamiselt sõdurid ja administraatorid. Mis puutub kunstilisse arengusse, siis sai see sündida ainult tänu roomlaste domineerimisele ja vallutamissõdadele. Samal ajal kui roomlased sõdisid, vallutas hellenistlik kultuur rooma. Rooma kunst oli ametlik kunst mitte nagu Kreekas, kus domineeris rahvakunst. Varasemal ajal on roomlased mõjutatud etruskidest (asusid Kesk- ja Põhja Itaalias), hiljem aga täielikult kreeklastest. Ka enamik Itaalias töötanud kunstnikke olid tegelikult kreeklased. Kõige tähelepanuväärsem on rooma ehituskunst aga ka portree ja ajalooline reljeef on omapärased.(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad  Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed.
Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-rooma-kunst.html)

Zeus                                                                                    Jupiter

        

ROOMA ARHITEKTUUR

Rooma vanimad ehitused meenutavad etruskide ehituskunsti, mis olid roomlastele suureks eeskujuks.
Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Lubjamört saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee kokkusegamisel ning oli väga vastupidav. Samuti kasutati ehitamise juures ka põletatud telliseid. Sellised materjalid võimaldasid rakendada võlvimistehnikat. Valitsevaks muutusid uued konstruktsioonid, millest tähtsamad on kaared, võlvid ja kuplid. Ruumid kaeti kas lihtsa silindervõlviga või ristvõlviga, mis saadi kahe silindervõlvi ristumisel. Sammas kaotas seega oma senise ülesande ja seda hakati kasutama kui kaunistavat elementi. Sambaid ühendati kaartega, mis moodustasid kaaristu e arkaadi. 

Ehitamisel taotleti peamiselt suurejoonelisust ja toredust. Sammas, mis Kreekas täitis kindlat ülesannet, oli Roomas vaid uhkuseks. Tihti liigendati sammaste, pilastrite (neljatahuline poolsammas) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu. Laed kaunistati kassettidega.(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

ristvõlv                                                                            silindervõlv

       

kassettlagi

pilaster

   

ARKAAD - ehk kaaristu, sammastele toetuv

  

Akveduktid ehk veejuhtmed kuuluvad Rooma ehitustehnika kõige eriomasemate saavutuste hulka. Need on suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

 Aqua Traiana - akvedukt, mis varustas antiikse Rooma miljonit elanikku joogiveega.

Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse, kus ta voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse ja purskkaevudesse. Veejutmeid ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Suur abi oli ka akvedukte kavandanud inseneridest, kes peaaegu eranditult kuulusid sõjaväe koosseisu. Pikemad akveduktid on 60-90 kilomeetrit pikad ( Anio Vetus ja Aqua Marcia) ja need tõid Rooma linnaelanikele iga päev kuni miljon kuupmeetrit vett. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Rooma Panteon

Panteon ('kõigi jumalate tempel') on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis.

Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina umbes 115–125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis.

Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava.

Panteonil on kiri "M·AGRIPPA·L·F·COS·TERTIVM·FECIT", mis tähendab "Marcus Agrippa, Lucii filius, consul tertium fecit", tõlkes 'Marcus Agrippa, Luciuse poeg, konsul kolmandat korda, ehitas selle'. See viitab Marcus Vipsanius Agrippale ja ehitamisajale 27–25 eKr. Agrippa laskis rajada Panteoni eelse hoone, mis 110 pKr välgulöögi tõttu maha põles. (https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_Panteon)

COLOSSEUM

Rooma keisrid lasid rahva rõõmuks ehitada teatreid ja tsirkusehooneid, millest kuulsam on Colosseum, asukohaga Roomas. Mahutab ligi 70 000 inimest. See on neljakorruseline - kolm alumist korrust koosneb kaarteridadest (arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

TERMID

Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta.

•  pesemine, massaaz, auruvannid, käidi ka inimestega kohtumas, lõbusalt aega veetmas, võimlemas, uudiseid kuulamas,  mängimas, jalutamas ja koosolekuid pidamas
• Hoonesse sisenenjal on võimalus valida, kas minna lahtiriietamisruumi või pöörduda võimlemisväljakule. Pärast jõuharjutuste sooritamist mindi sauna ja basseini suplema. Vaheldumisi läbiti kuumad ja külmad ruumid: esmalt tuli kuuma leiliga ruum, seejärel mõnus vann, siis värskendati end üleminekuruumis, kus valmistati end ette järsuks temperatuurimuutuseks basseini külmas vees. 
•   Pärast võidi külastada ilusalonge, kus puhastati keha ja hõõruti ihu igasuguste õlide ja palsamitega ning tehti massaazi.
•   Termid avati hilishommikul ja suleti pimeduse saabudes. Rahvas- enam kui 1600 inimest päevas -pääses termidesse tasuta, avamisest anti teada kellahelinaga. 
•   Nii mehed kui naised võisid käia termides kümblemas ja võimlemas üheskoos. Ehkki see oli lubatud, eelistasid paljud naised kasutada siiski ainult naistele eraldatud ala. 
•   Termide sisekujunduses kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad on näiteks keiser Caracalla ehitatud termid Roomas. 
•   Termid olid hiigelsuured, asusid u 12 hektari suurusel maa-alal.

(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Caracalla termikompleksi rekonstruktsioon.


ROOMA SKULPTUURIKUNST 

• Rooma skulptuur oli tugevasti mõjutatud kreeka skulptuurist
• Rooma portreeskulptuuris valitses realistlik kujutamisviis, ei idealiseeritud
• Alles keisririigi ajal ilmub just keisrikujudes idealiseerimine
• Roomlased on teinud ka täisfiguuris portreekujusid
• Need olid enamasti pronksist
• Omapäraseks nähtuseks on ka roomlaste ratsamonument
• Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefe
• Nad on kujutanud ajaloolisi sündmusi ja tegelasi, peamiselt sõdu

(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/3rooma_skulptuur.htm)


ROOMA MAALIKUNST

• Valitses täiesti looduslähedane laad
• Figuuridel osavad keerulised liigutused ja inimkeha proportsioonid
• Kehasid modelleeriti tugevalt valguse ja varju abil
• Kompositsioon vaba ja loomulik
• Suurt tähelepanu pöörati ruumilisele illusioonile
• Maalide motiivid on võetud mütoloogiast või ajaloost
• Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord ka pikantseid stseene
• Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom
• Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente 
• Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi
• Portreede puhul lähtuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest 

(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Fresko, Pompei

Natüürmort, Pompei