Bütsantsi kunst 6.-15. saj
- Rooma riik jagunes aastal 395 kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks. Ida-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, hakati selle kreekakeelse nime Byzantion järgi Bütsantsiks kutsuma.
- Bütsantsi kunst on sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist.
- Bütsantsi kunsti meistrid said innustust antiiksete kunstiteoste harmooniast ja idamaisest toredusest, mis omavahel suurejooneliselt ühendati.
- Kunsti õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (527-565).
- Armastati kupleid
- Puudus skulptuur
Apostlite kirik
Apostlite kirik oli Ida-Rooma riigi pealinnas Konstantinoopolis paiknev õigeusu kirik. Sinna maeti keiser Constantinus Suur ja mitmed teised Rooma keisrid.
Paljud kirikud oli tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmest ühekaugusel.
Hagia Sophia katedraal - on endine ortodoksne basiilika, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja nüüdne muuseum (alates 1935) İstanbulis (tolleaegses Konstantinoopolis). See on bütsantsi arhitektuuri üks kuulsamaid mälestusmärke. See ehitati aastail 532–537. (https://et.wikipedia.org/wiki/Hagia_Sophia)
Hagia Sophia katedraal
Hagia Sophia katedraali seest
Bütsantsi arhitektuuris kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist ja muust. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega. Rooma halbade tavade eeskujul jätkati mitmesuguste vanade antiikehitiste rüüstamist, et omale sobivat materjali hankida.
Bütsantsi elevandiluust diptühhon (6. sajand)
Bütsantsi kunstis laialdaselt levinud seinamosaiigid olid marmorist seinte täiendamiseks ja pärines otseselt Rooma kunstist. Justinianuse valitsemisperioodil valmisid kõige ilmekamad mosaiigid Ravenna kirikute siseseintel. Mosaiigikunsti leviku haripunkt saabus koos riigi sõjalise edu ja majandusliku tõusuga 10. ja 12. sajandi vahel. Sellel perioodil olid pea kõik tähtsamad pühakojad ja ilmalikud ehitised kaunistatud rikkalikult seinamosaiikidega. (https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants#Kunst)
mosaiik Hagia Sophia katedraalis
Alates 13. sajandist hakkas seinamosaiigi osakaal langema ja kirikute valdavaks kaunistusteks said freskod. Maalingud arenesid aegamööda jõudsalt ning võtsid enda alla pindu põrandast kuni laeni. Kirikutesse maaliti suuri pildiseeriad, millel kujutati evangeeliumisündmusi. Freskod polnud siis enam liturgia täiendused ning üksikute pühade inimeste asemel maaliti terveid rahvahulki. (https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants#Kunst)
MAALIKUNST
Muude Bütsantsi olulisemate kunstiliikide hulka kuulusid muuhulgas portreed, käsikirjade illustratsioonid (eelkõige piltidega pühakirjad), erinevates tehnikates ja eri materjalidest valmistatud mitmesugused luksus- ja tarbeesemed (näiteks ikoonid, kuld- ja hõbeehted, elevandiluust nikerdised, metallitööd, liturgilised riistad ja emailtooted).
–Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut
või kristus ja tema pühakud
–Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad
–Riided on toretsevad – kehavorme ei näidata
–Näod väiksed, suured silmad – võimukad
–Figuurid on tihedas reas üksteise kõrval
– nagu hõljuksid maapinna kohal või tühjuses, ei
ole ruumilised
–Ei taotletata tegelikkust – kalliskivid
on lihtsalt kaunistuseks
(minu konspekt)
Vladimiri Jumalaema ikoon, u 1131
Bütsantsi ajastul on tehtud poolfiguur portree Jumalaema ikoon(u 1131). Ikooni on ettevaatlikult puhastatud, kuid pisut on alles ka algupärast värvi- ent mitte Jumalaema ja Jeesuselapse nägudel. Peaaegu kõik varajased ikoonid on korduvalt üle maalitud. See ikoon oli kaetud hõbedast plaadiga ehk oklaadiga. Ülejäänud (avatud) osa ikoonist oli niivõrd kahjustunud, et seda taastada on võimatu. Vladimiri Jumalaema on üks Venemaale sattunud ikoonidest, millest seal ka eeskuju võeti. (http://annijajaanika.weebly.com/portreed.html)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar