Vana-Vene kunst

• Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni.

(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/3vana_vene_kunst.htm)

Vana-Bene kunstis võib eraldada järgmisi perioode

1.  Kiievi-Venemaa õitseaeg (9.-12. saj. algus)
2.  Feodaalse küllastuse aeg (12.-13. saj.)
3.  Võitlus tatari-mongoli ikkega ja vürstiriikide ühinemine  (minu konspekt)

10. sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga - tänu sellele elas Bütsantsi kunst edasi Vana-Vene kunstis. (minu konspekt)

• Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. 
• Kuni 17. sajandi lõpuni säilitas vanavene kunst iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. 
• Idaslaavlaste naabruses asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik ning sellega tekkis idaslaavi hõimudel kaubanduslikke, kultuurilisi, aga tihti ka sõjalisi kokkupuuteid. 
• Slaavlaste läbikäimine Bütsantsiga kiirendas neil riigi tekkimist. 
• Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast, kus levis Roomast lähtuv katoliiklus. 
• Vanavene kunsti võib pidada kunsti Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks.

10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2).
Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut.

(http://karinakunstiajalugu.weebly.com/vanavene-kunst.html)

ARHITEKTUUR JA KIRIKUD

Algselt oli vanavene kirikutel 5 löövi, mille iga otsas apsiid. Välisilmes domineerisid kuplid, mida oli palju.

• Sofia katedraal Kiievis:

Jaroslav Targa tellimisel valminud Kiievi Sofia katedraali "südamik" meenutab kreeka risti. Algselt oli kirikul viis lühikest löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga. Kiriku põhiplaan lähenes sel ajal ruudule. Hiljem ehitati nii põhja- kui ka lõunaküljele juurde kaks löövi, nii et kiriku läbimõõt põhja- ja lõuna suunas on suurem kui lääne-ida suudas. Idaseinas on kokku tervelt üheksa psiidi. Kiriku välisilmes domineerivad kuplitega tornid. 

(http://eflynearthistory.blogspot.com.ee/2013/11/vanavene-kunst.html)

Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 1193-1197

Vladimiris , Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas.

(http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/vanavene-kunst.html)

MAAL JA IKOON

Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri , seda vaimustavam oli aga maal . Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. 

Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15. saj. algus. (http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst)

Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. U.1405. Detail.

Suurimad ikooni- ja seinamaalijad olid Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane (u. 1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430). 
Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega.
 Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. 
Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel. Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18. sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I “raius akna Euroopasse”.

(http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst)