Vana-Vene kunst

• Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni.

(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/3vana_vene_kunst.htm)

Vana-Bene kunstis võib eraldada järgmisi perioode

1.  Kiievi-Venemaa õitseaeg (9.-12. saj. algus)
2.  Feodaalse küllastuse aeg (12.-13. saj.)
3.  Võitlus tatari-mongoli ikkega ja vürstiriikide ühinemine  (minu konspekt)

10. sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga - tänu sellele elas Bütsantsi kunst edasi Vana-Vene kunstis. (minu konspekt)

• Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. 
• Kuni 17. sajandi lõpuni säilitas vanavene kunst iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. 
• Idaslaavlaste naabruses asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik ning sellega tekkis idaslaavi hõimudel kaubanduslikke, kultuurilisi, aga tihti ka sõjalisi kokkupuuteid. 
• Slaavlaste läbikäimine Bütsantsiga kiirendas neil riigi tekkimist. 
• Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast, kus levis Roomast lähtuv katoliiklus. 
• Vanavene kunsti võib pidada kunsti Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks.

10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2).
Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut.

(http://karinakunstiajalugu.weebly.com/vanavene-kunst.html)

ARHITEKTUUR JA KIRIKUD

Algselt oli vanavene kirikutel 5 löövi, mille iga otsas apsiid. Välisilmes domineerisid kuplid, mida oli palju.

• Sofia katedraal Kiievis:

Jaroslav Targa tellimisel valminud Kiievi Sofia katedraali "südamik" meenutab kreeka risti. Algselt oli kirikul viis lühikest löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga. Kiriku põhiplaan lähenes sel ajal ruudule. Hiljem ehitati nii põhja- kui ka lõunaküljele juurde kaks löövi, nii et kiriku läbimõõt põhja- ja lõuna suunas on suurem kui lääne-ida suudas. Idaseinas on kokku tervelt üheksa psiidi. Kiriku välisilmes domineerivad kuplitega tornid. 

(http://eflynearthistory.blogspot.com.ee/2013/11/vanavene-kunst.html)

Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 1193-1197

Vladimiris , Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas.

(http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/vanavene-kunst.html)

MAAL JA IKOON

Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri , seda vaimustavam oli aga maal . Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. 

Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15. saj. algus. (http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst)

Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. U.1405. Detail.

Suurimad ikooni- ja seinamaalijad olid Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane (u. 1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430). 
Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega.
 Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. 
Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel. Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18. sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I “raius akna Euroopasse”.

(http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst)

Bütsantsi kunst  6.-15. saj

• Rooma riik jagunes aastal 395 kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks. Ida-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, hakati selle kreekakeelse nime Byzantion järgi Bütsantsiks kutsuma.
• Bütsantsi kunst on sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist.
• Bütsantsi kunsti meistrid said innustust antiiksete kunstiteoste harmooniast ja idamaisest toredusest, mis omavahel suurejooneliselt ühendati.
• Kunsti õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (527-565).
• Armastati kupleid    
• Puudus skulptuur 

(minu konspekt, https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants#Kunst)

 

Apostlite kirik 

Apostlite kirik oli Ida-Rooma riigi pealinnas Konstantinoopolis paiknev õigeusu kirik. Sinna maeti keiser Constantinus Suur ja mitmed teised Rooma keisrid.

Paljud kirikud oli tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmest ühekaugusel.

Hagia Sophia katedraal - on endine ortodoksne basiilika, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja nüüdne muuseum (alates 1935) İstanbulis (tolleaegses Konstantinoopolis). See on bütsantsi arhitektuuri üks kuulsamaid mälestusmärke. See ehitati aastail 532–537. (https://et.wikipedia.org/wiki/Hagia_Sophia)

Hagia Sophia katedraal

Hagia Sophia katedraali seest

Bütsantsi arhitektuuris kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist ja muust. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega. Rooma halbade tavade eeskujul jätkati mitmesuguste vanade antiikehitiste rüüstamist, et omale sobivat materjali hankida.

Bütsantsi elevandiluust diptühhon (6. sajand)

Bütsantsi kunstis laialdaselt levinud seinamosaiigid olid marmorist seinte täiendamiseks ja pärines otseselt Rooma kunstist. Justinianuse valitsemisperioodil valmisid kõige ilmekamad mosaiigid Ravenna kirikute siseseintel. Mosaiigikunsti leviku haripunkt saabus koos riigi sõjalise edu ja majandusliku tõusuga 10. ja 12. sajandi vahel. Sellel perioodil olid pea kõik tähtsamad pühakojad ja ilmalikud ehitised kaunistatud rikkalikult seinamosaiikidega. (https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants#Kunst)

mosaiik Hagia Sophia katedraalis

Alates 13. sajandist hakkas seinamosaiigi osakaal langema ja kirikute valdavaks kaunistusteks said freskod. Maalingud arenesid aegamööda jõudsalt ning võtsid enda alla pindu põrandast kuni laeni. Kirikutesse maaliti suuri pildiseeriad, millel kujutati evangeeliumisündmusi. Freskod polnud siis enam liturgia täiendused ning üksikute pühade inimeste asemel maaliti terveid rahvahulki. (https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants#Kunst)

MAALIKUNST

Muude Bütsantsi olulisemate kunstiliikide hulka kuulusid muuhulgas portreed, käsikirjade illustratsioonid (eelkõige piltidega pühakirjad), erinevates tehnikates ja eri materjalidest valmistatud mitmesugused luksus- ja tarbeesemed (näiteks ikoonid, kuld- ja hõbeehted, elevandiluust nikerdised, metallitööd, liturgilised riistad ja emailtooted).

–Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud

–Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad

–Riided on toretsevad – kehavorme ei näidata

–Näod väiksed, suured silmad – võimukad

–Figuurid on tihedas reas üksteise kõrval – nagu hõljuksid maapinna kohal või tühjuses, ei

ole ruumilised

–Ei taotletata tegelikkust – kalliskivid on lihtsalt kaunistuseks

(minu konspekt)

Vladimiri Jumalaema ikoon, u 1131

---

Bütsantsi ajastul on tehtud poolfiguur portree Jumalaema ikoon(u 1131). Ikooni on ettevaatlikult puhastatud, kuid pisut on alles ka algupärast värvi- ent mitte Jumalaema ja Jeesuselapse nägudel. Peaaegu kõik varajased ikoonid on korduvalt üle maalitud. See ikoon oli kaetud hõbedast plaadiga ehk oklaadiga. Ülejäänud (avatud) osa ikoonist oli niivõrd kahjustunud, et seda taastada on võimatu. Vladimiri Jumalaema on üks Venemaale sattunud ikoonidest, millest seal ka eeskuju võeti. (http://annijajaanika.weebly.com/portreed.html)

          

Varakristlik kunst  1.-6. sajand

• Ristiusk tekkis Rooma riigi äärealadel 1. sajandil
• levis esialgu orjade seas
• Jaotatakse kaheks perioodiks:

·     1-3 saj. – Kristlus oli põlu all, kristlasi hävitati ja kiusati, seetõttu ei saanud teha ka suuri ehitisi. Kohtumispaikadena kasutati katakombe – vanu linnade all asuvaid matusepaiku. Et kohtumispaik oleks äratuntav, maaliti seinadele märke ning kasutati sümboleid, millest ainult kristlased aru said. Skulptuurid olid lähedased antiikskulptuurile. Hiljem, kui kristlus hakkas levima ka ülikute hulgas, hakati kogunema ka nende aatrium-tüüpi majades. Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puidust või elevandiluust nikerdatud kaaned.

·     4-6 saj. – Aastal 313 kuulutati kristlus ametlikuks, kuid inimese ja jumala vahele tekkis vaheaste (preestrite jne näol).  Inimene pidi nüüd alluma lisaks jumalale ka vahekihtidele, võimu teostamiseks kasutati religiooni.

Alguse sai kirikuarhitektuur ehk sakraalarhitektuur. Esimesed kirikud: Püha Peetri kirik (seal asub ka esimese paavsti haud),Santa Maria Maggiore (Roomas) – üks paremini säilinuid.

Basiilika domineerivaks detailiks olid sambad, iseloomulik akenderida kesklöövil. Sisekujunduses seinamaalid ja mosaiigid. Kasutati palju sümboolikat. Mosaiikides hakati kasutama klaasi, eelistati kollast, helesinist ja rohelist. Figuurid olid lihtsustatud ja kindlasti riietega. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)

basiilika


basiilika põhiplaan


Püha Peetruse basiilika

Kirikute ehituses võeti eeskujuks rooma ehituses levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis oli paigutatud suunaga läänest itta. 

Sissekäik asus kiriku läänepoolses otsas, altar aga idas. 

Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks nn lööviks. 

Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning selle ülaosa müüridesse jäeti aknad. 

Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi kõige olulisemaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Sageli oli kiriku idapoolses otsas veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. 

Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle tähe püstkriipsu nim pikihooneks ning ülemist põikkriipsu põikhooneks. 

Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline nišš altari paigutamiseks – nn. apsiid. Lagi oli lame ja puidust või puudus üldse, nii et kirikust võis otsa näha katusesarikaid. 

Lihtsa kiriku sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. 

Inimesed nendel piltidel olid pühalikud ja tõsised. Pilt pidi olema vahend jumala austamiseks.
(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2008/etruski_kunst_kristiklopets.htm, http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)

Samson Routing the Philistines
4.sajand p.Kr.

SKULPTUUR 

Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. 
Ümarskulptuuri näiteid on üksikuid. Skupltuur oli omane vanale usule, mille moodi ei tahetud olla. Arvati, et kolmemõõtmelised kujud võivad ellu ärgata.

(http://www.meela.ee/triintisler/varakristlik-kunst/)

DIPTÜHHON

Diptühhon ehk kaksikteos on kaheosaline teos ja võib tähendada:

• antiikaja kirjutustahvlit
• vana ristiusukiriku liikmenimekirja
• keskaja kirikumaali

(https://et.wikipedia.org/wiki/Dipt%C3%BChhon)

Justinianus I konsulaardiptühhon aastast 521


TRIPTÜHHON

Triptühhon ehk kolmikteos on kolmeosaline kunstiteos, näiteks altar või maal, mis on valmistatud kolmes osas. Triptühhonisse kuuluvad teose osad moodustavad terviku, neid ei tohi üksteisest eraldada ja neid eksponeeritakse üksteise kõrval autori poolt määratud järjestuses. (https://et.wikipedia.org/wiki/Tript%C3%BChhon)

Vana-Rooma kunst

III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Rooma ühendas kogu antiikmaailma oma võimu alla. Roomlased olid peamiselt sõdurid ja administraatorid. Mis puutub kunstilisse arengusse, siis sai see sündida ainult tänu roomlaste domineerimisele ja vallutamissõdadele. Samal ajal kui roomlased sõdisid, vallutas hellenistlik kultuur rooma. Rooma kunst oli ametlik kunst mitte nagu Kreekas, kus domineeris rahvakunst. Varasemal ajal on roomlased mõjutatud etruskidest (asusid Kesk- ja Põhja Itaalias), hiljem aga täielikult kreeklastest. Ka enamik Itaalias töötanud kunstnikke olid tegelikult kreeklased. Kõige tähelepanuväärsem on rooma ehituskunst aga ka portree ja ajalooline reljeef on omapärased.(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad  Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed.
Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-rooma-kunst.html)

Zeus                                                                                    Jupiter

        

ROOMA ARHITEKTUUR

Rooma vanimad ehitused meenutavad etruskide ehituskunsti, mis olid roomlastele suureks eeskujuks.
Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Lubjamört saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee kokkusegamisel ning oli väga vastupidav. Samuti kasutati ehitamise juures ka põletatud telliseid. Sellised materjalid võimaldasid rakendada võlvimistehnikat. Valitsevaks muutusid uued konstruktsioonid, millest tähtsamad on kaared, võlvid ja kuplid. Ruumid kaeti kas lihtsa silindervõlviga või ristvõlviga, mis saadi kahe silindervõlvi ristumisel. Sammas kaotas seega oma senise ülesande ja seda hakati kasutama kui kaunistavat elementi. Sambaid ühendati kaartega, mis moodustasid kaaristu e arkaadi. 

Ehitamisel taotleti peamiselt suurejoonelisust ja toredust. Sammas, mis Kreekas täitis kindlat ülesannet, oli Roomas vaid uhkuseks. Tihti liigendati sammaste, pilastrite (neljatahuline poolsammas) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu. Laed kaunistati kassettidega.(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

ristvõlv                                                                            silindervõlv

       

kassettlagi

pilaster

   

ARKAAD - ehk kaaristu, sammastele toetuv

  

Akveduktid ehk veejuhtmed kuuluvad Rooma ehitustehnika kõige eriomasemate saavutuste hulka. Need on suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

 Aqua Traiana - akvedukt, mis varustas antiikse Rooma miljonit elanikku joogiveega.

Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse, kus ta voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse ja purskkaevudesse. Veejutmeid ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Suur abi oli ka akvedukte kavandanud inseneridest, kes peaaegu eranditult kuulusid sõjaväe koosseisu. Pikemad akveduktid on 60-90 kilomeetrit pikad ( Anio Vetus ja Aqua Marcia) ja need tõid Rooma linnaelanikele iga päev kuni miljon kuupmeetrit vett. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Rooma Panteon

Panteon ('kõigi jumalate tempel') on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis.

Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina umbes 115–125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis.

Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava.

Panteonil on kiri "M·AGRIPPA·L·F·COS·TERTIVM·FECIT", mis tähendab "Marcus Agrippa, Lucii filius, consul tertium fecit", tõlkes 'Marcus Agrippa, Luciuse poeg, konsul kolmandat korda, ehitas selle'. See viitab Marcus Vipsanius Agrippale ja ehitamisajale 27–25 eKr. Agrippa laskis rajada Panteoni eelse hoone, mis 110 pKr välgulöögi tõttu maha põles. (https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_Panteon)

COLOSSEUM

Rooma keisrid lasid rahva rõõmuks ehitada teatreid ja tsirkusehooneid, millest kuulsam on Colosseum, asukohaga Roomas. Mahutab ligi 70 000 inimest. See on neljakorruseline - kolm alumist korrust koosneb kaarteridadest (arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

TERMID

Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta.

•  pesemine, massaaz, auruvannid, käidi ka inimestega kohtumas, lõbusalt aega veetmas, võimlemas, uudiseid kuulamas,  mängimas, jalutamas ja koosolekuid pidamas
• Hoonesse sisenenjal on võimalus valida, kas minna lahtiriietamisruumi või pöörduda võimlemisväljakule. Pärast jõuharjutuste sooritamist mindi sauna ja basseini suplema. Vaheldumisi läbiti kuumad ja külmad ruumid: esmalt tuli kuuma leiliga ruum, seejärel mõnus vann, siis värskendati end üleminekuruumis, kus valmistati end ette järsuks temperatuurimuutuseks basseini külmas vees. 
•   Pärast võidi külastada ilusalonge, kus puhastati keha ja hõõruti ihu igasuguste õlide ja palsamitega ning tehti massaazi.
•   Termid avati hilishommikul ja suleti pimeduse saabudes. Rahvas- enam kui 1600 inimest päevas -pääses termidesse tasuta, avamisest anti teada kellahelinaga. 
•   Nii mehed kui naised võisid käia termides kümblemas ja võimlemas üheskoos. Ehkki see oli lubatud, eelistasid paljud naised kasutada siiski ainult naistele eraldatud ala. 
•   Termide sisekujunduses kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad on näiteks keiser Caracalla ehitatud termid Roomas. 
•   Termid olid hiigelsuured, asusid u 12 hektari suurusel maa-alal.

(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Caracalla termikompleksi rekonstruktsioon.


ROOMA SKULPTUURIKUNST 

• Rooma skulptuur oli tugevasti mõjutatud kreeka skulptuurist
• Rooma portreeskulptuuris valitses realistlik kujutamisviis, ei idealiseeritud
• Alles keisririigi ajal ilmub just keisrikujudes idealiseerimine
• Roomlased on teinud ka täisfiguuris portreekujusid
• Need olid enamasti pronksist
• Omapäraseks nähtuseks on ka roomlaste ratsamonument
• Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefe
• Nad on kujutanud ajaloolisi sündmusi ja tegelasi, peamiselt sõdu

(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/3rooma_skulptuur.htm)


ROOMA MAALIKUNST

• Valitses täiesti looduslähedane laad
• Figuuridel osavad keerulised liigutused ja inimkeha proportsioonid
• Kehasid modelleeriti tugevalt valguse ja varju abil
• Kompositsioon vaba ja loomulik
• Suurt tähelepanu pöörati ruumilisele illusioonile
• Maalide motiivid on võetud mütoloogiast või ajaloost
• Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord ka pikantseid stseene
• Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom
• Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente 
• Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi
• Portreede puhul lähtuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest 

(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Fresko, Pompei

Natüürmort, Pompei

Etruski kunst

Umbes alates 8. sajandist eKr. elasid Itaalias Roomast põhja poole jäävatel aladel etruskid. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased pühkisid 4. sajandil eKr. maa pealt täielikult nende linnad. Puutumata jäeti "surnute linnad" - kalmistud, mis mõnikord ületasid suuruselt elavate linnu.

                                         


Etruskitel oli tähtis surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nende surma ja surnuid kujutav kunst on täis elu ja helget rõõmu.
                                  


Hauakambrite seinamaalidel näidati elu kaunemaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi ja ajaveetmisi pereringis.

                                                 

                              

Terrakotat on kasutatud läbi ajaloo skulptuuride ja keraamiliste esemete valmistamiseks. Algselt kuivatati savi päikese käes. Hiljem asetati savi kuumadele sütele kõvenema. Viimaks jõuti aga niivõrd kaugele, et õpiti valmistama savipõletusahjusid ja sellest ajast alates on savipõletustehnika püsinud peaaegu muutumatul kujul tänapäevani.
Põletatud savist kirstud, kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või einestamas. Antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas lamavas asendis.

       

                          


Kapitooliumi emahunt

Etruskid olid osavad pronksivalajad. Väidetavalt on Emahunt loodud etruski skulptori Vulca poolt 5. sajandil eKr. Skulptuuril on kujutatud emahunti, kes imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. 

                                 

Huvitav: http://www.horisont.ee/node/858
             http://elu24.postimees.ee/19879/rooma-kuulsa-emahundi-kuju-parineb-13-sajandist



LINNAD JA TEMPLID

Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad.
Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ja isegi veejuhtmeid e. akvedukte, mida mööda voolas puhas vesi linna.

Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust.
Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel.
Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele - poodiumile.
Lihtsat ehitist kaunistasid arvukad keraamilised kaunistused.
Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende  nekropolid - surnute linnad e. kollektiivsed matmispaigad.
Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. 
Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivistsarkofaagides, millel oli lahkunu ja tema abikaasa figuuri kujutis pooleldi lamavas asendis.
Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui kreeka kunstis.
                                                       

KIMÄÄR

Kimäär on tuld purskav lõvi peaga koletis, kelle seljast ulatub välja kitse pea ja sabaks on madu.

                               




(ALLIKAD: http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html, minu vihiku konspekt)

Vana-Kreeka kunst

Arhailine ehk vana aeg - u. 600-480 e.m.a.
Klassikaline ehk õitseaeg - u. 480-323 e.m.a.
Hellenistlik ehk hilijne - lõppes 30 p.m.a.


Mütoloogia

Polüteistlik - jumalaid väga palju (jumalikku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid Olümpose mäel). Jumalate jaoks peeti pidusid, ehitati templeid ja skulptuuris kujutati enamasti jumalaid. 

Antromorfsed ehk inimesekujulised ja inimliku iseloomuga jumalad.

Olümpiamängud

Esimesed teadaolevad mängud toimusid aastal 776 e.m.a. 
SPORDIALAD: maadlus, rusikavõitlus, pikamaajooks, hobuste võidusõit, viievõistlus (staadionijooks, kettaheide, odavise, kaugushüpe, maadlus).

Filosoofia

SOKRATES- (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidlustes või vestlustes, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid.

PLATON- (umbes 427 eKr Ateena – umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

ARISTOTELES- (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.

Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias.

HIPPOKRATES- (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja.Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid, mida kasutati veel sajandeid pärast tema surma. Samuti tõi ta arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted.

SOPHOKLES- (497/496 eKr Kolonos - 406/405 eKr Ateena) oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke.Sophokles on tuntud oma tragöödiate poolest. Ta on üks kolmest vanakreeka tragöödiakirjanikust, kelle teoseid on tänapäevani säilinud.



Tempel

Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse - linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus) astmeliselt tõusvatele alustele. Enimlevinud ehitusmaterjaliks oli marmor. Kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. 
Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Ohverdused jumalatele viidi läbi templi ees asuva altari juures.
Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.
Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus.
Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride  ja reljeefidega.
Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse  friisiksiks.
Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega.
Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail, mis jaguneb järgmiselt: 
baas e. alumine osa
tüves e. keskmine osa
kapiteel e. ülemine osa.  
Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. 

DOORIA - Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. (Kõige vanem stiil)




JOONIA - Sammas on saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. (Hilisem stiil)




KORINTOS - Kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas taimemotiivid. (Hiliseim stiil)







Ateena Akropol

Ateena Akropol on loodud 5.saj e.m.a . Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed.

Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks. Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit.

Akropoli tähtsaim ehitis on Parthenoni tempel

Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447–438 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi.

Parthenon (παρθενών) tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale.

Halikarnassose mausoleum

Halikarnassose mausoleum on üks seitsmest maailmaimest. Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tänapäeval Bodrum Türgis) ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr. Maksimaalselt võis olaa selle ehitise suuruseks 66 × 77 × 30 meetrit. Alusel seisis 36-st sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Mütoloogias on kirjutatud nii: Mausolos abiellus oma õe Artemisiaga. Kui ta suri, siis tema naine lasi suurest armastusest oma mehe vastu lõpuni ehitada mausoleumi, mille oli ta mees alustanud. 

...Artemisia armastus oma mehe Mausolose vastu oli suurem
kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest.

Aulus Gellius

Skulptuur ja maalikunst

- Vana-Kreeka skulptuure originaalis praktiliselt säilinud ei ole.
- paljude kujude ja autorite kohta on info saadud tekstide kaudu.
- nii originaalide kui koopiate materjaliks on põhiliselt marmor ja pronks, mõningate kujude juures on kasutatud silmadeks kalliskive ja nende sees puitkarkasse.
- skulptuurid ei olnud valged vaid erksate värvidega värvitud.
- maalikunstist seina- ja tahvelmaale praktiliselt säilinud ei ole, kõgest mõned üksikud hauakambrite ja templijäänuste seintelt leitud näited.


KOUROS - alasti noormehe figuur, eeskuju Egiptusest, sirge ja jäik, üks jalg ees, skemaatiline ja üldistatud, tardunud. Eest vaatamiseks.

KORE - riietatud naisfiguur, seisab sirgelt, kohmakad, jäiga näoilmega. Eest vaatamiseks.

(ALLIKAD: http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst, http://kunstiabi.weebly.com/templid.html, http://miksike.ee/docs/referaadid2005/kunstiajalugu_triin.htm, https://et.wikipedia.org/wiki/Halikarnassose_mausoleum, http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/2maaime/halikarnassos.htm, minu konspekt vihikus)